Sunday, May 6, 2012

Veebruari ja Märtsi raamatud

Chickenhawk
Robert Mason

Bell UH-1 Iroquois ehk "Huey" on minu arust üks ägedamaid koptereid läbi aegade. 1956 esimese lennu teinud tiivuline leidis laialdast kasutust Vietnami sõjas, kus täitis peamiselt kahte rolli - jalaväelaste transport ja relvastatud ründekopter.

Robert Masoni õnn oli selle kopteriga väga-väga palju lennata. Robert Masoni ebaõnn oli, et seda tegi ta Vietnami sõjas. Transpordikopteri piloodina lendas ta kuue kuu jooksul kõige märulirohkemates kohtades, kuid õnneks tuli sellest eluga välja.

Raamat ise on selline kerge vahepala. Nagu sõjamälestused tavaliselt on tervik ligadi-logadi, kõige huvitavam on kirjeldus sellest, mis sai
Vietnamist tagasitulles, millest ta tegelikult kirjutas hiljem veel eraldi raamatu ning mille pean kindlasti ette võtma.



Peter the Great: His Life and World
Robert K. Massie

Kujuta ette imeväikest hiina balletitantsijat mööda lava graatsiliselt ringi kekslemas - umbes samasuguse kergusega toob Massie lugeja silme ette ajaloo ühe huvitava ajastu, kui samal ajal tegutsesid ja rohkemal/vähemal määral kokku puutusid sellised suurnimed nagu Peeter I, Louis "Päikesekuningas" XIV ja rootsi kunngas Karl XII. Sisu ma pikalt ei kommenteeri, kuna nii rõvepaksu raamatut ümber kirjutada pole mõtet, pigem keskenduksingi rohkem raamatu vormile, kuna nii sujuvat ja ühtseks vormiks loodud ajalooraamatut mina varem lugenud pole. Natukene võibolla viriseks viimase 10% üle, kus Massie liigub korra ajas tagasi erinevate teemade juurde ning mis seetõttu vormilt kuidagi eraldiseisvaks jäävad.

Raamat sai 1980 Pulizeri preemia ning ma kiidan selle heaks. Vastu vaidlevad mõned ajaloolased, kelle arust raamat on liiga "lugejasõbralik", aga see on juba pigem nende endi mure.


Day by Day Armageddon ja Day by Day Armageddon: Beyond Exile
J. L. Bourne


Jah, peale Peeter Suure mammutraamatut võtsin ette sellise kuldaväärt tegelased nagu zombid! Kolmik-seeriasse (viimane osa tuleb välja nüüd augustis) kuuluvad kaks esimest raamatut on väga head. Kui esimeses raamatus peategelane maadleb pigem iseenda ellujäämisega post-zombi-apokalüptilises maailmas, siis teises osas on temaga liitunud veel õnnetuid ning mured kuhjuvad järjest suureneva tempoka hooga.

Mida ma ei kiida heaks on autori püüe teises raamatus kirjutada enamat kui žhanrile vaja oleks kobistades natuke ka valitsus/konspiratsioon/suur vend kapsamaale. Eks näis mis suuna kolmas raamat võtab ning kuidas kogu jant otsa leiab.

Patient Zero
Jonathan Maberry

Zombiraamat ainult selles mõttes, et elavate surnute viiruse asemel oleks võinud kurjami rollis vabalt olla ka klassikaline tuumapomm või muu üleilmset paanikat külvav pahard. Jonathan Maberry ei jää põnevuse loomisel alla kuulsatele vanameistritele ning ajaviiteks kõlbas raamat küll!
















Sillamäe Passioon
Andrei Hvostov

Hvostovi raamatu teeb heaks kirjeldatud huvitav keskkond ning tema kakskeelsusele tuginev kirjaviis ning väljendid. Stiililiselt meeldis mulle raamat väga, introvertsusele kalduva inimesena on ta kirjutanud õudsalt mõnusalt ja kokkuvõttes võtan mütsi Andrei ees maha.













The Detachment
Barry Eisler
Kui võtta neli palgamõrtsukat ning valada neile kaela kogu maailma hädad, saab sellise raamatu. Autor tallab tuntuid radu üliosava ning jõhkra, kuid sisemuses hea põhikangelasega ning keerdkäike jagub hulgem. Ajaviiteraamatuna polnud üldse paha.













Stalingrad
Anthony Beevor

Ei, Stalingrad ei ole kuidagi seotud Leningradiga, kuigi mõlemad mängisid II ilmasõjas suurt rolli. Linn (praeguse nimega Volgograd) pommitati maatasa, Stalingradi all jäi pidama Hitleri Blietzkrieg üle venemaa tasandike ning seda loetakse ka saksa armee hävingu alguseks. Kahepeale ligi kaks miljonit inimelu kaotanud lahingtegevuses hävitati suurlinn täielikult, venelaste tsiviilelanike kannatused olid kirjeldamatud ning 110 000 saksa armeegrupi meest kandis Hitler peale venelaste poolt piiramisrõngasse võtmist lihtsalt maha (tagasi Saksamaale jõudis neist 6000).

Kas saksamaa Stalingradi all peksa saamine oli saksa armee ninameeste või kelle süü, peate ise raamatust välja lugema!





Kaks raamatut sellest nimekirjas vääriksid tegelikult täiesti omaette postitusi, Stalingrad oli väga asjalik ning Peeter Suure oma oli lihtsalt suurepärane.

Monday, February 6, 2012

Jaanuari raamatud

American Sniper: The Autobiography of the Most Lethal Sniper in U.S. Military History 
Chris Kyle

Uhke pealkirjaga raamat pole tegelikult palju enamat, kui järgmine mitte-kõige-paremini kirja pandud Iraagi/Afganistaani sõjakirjeldus. Snaiperdamise pool raamatust on väga lakooniline, kus külmalt ja kalkuleeritult, ilma eriliste emotsioonideta kirjeldab raamatukangelane hulgema kohalike teise ilma saatmist - kõik muu, mis selle ümber käib on tunduvalt huvitavam, kuid siiski ei ületa mingit erilist üllitisekünnist. 

Kui snaiperi hingeelu peaks kedagi rohkem huvitama, siis Marine Sniper: 93 Confirmed Kills Charles Hendersoni sulest on oioi kui palju parem ja tabab antud ameti sisemust suurepäraselt. Ja kui sellest väheks jääb, siis oli veel selline Soome mees olemas nagu Simo Häyhä, kes talvesõja jooksul kustutas ametlikult üle 500 (ja mitteametlikult üle 800) idanaabri eluküünla ning kelle kohta ma soovitan kõigil wikist lugeda.



The Litigators 
John Grisham

John Grisham on maha saanud järjekordse kohtusaalipõnevikuga, mis pole üldse paha. Mis mind Grishami juures rõõmustab, on ta oskuslikkus luua usutavad karakterid ning need omakorda uputada hirmsa supi sisse, millest nad siis kuidagi imekombel raamatu jooksul välja peavad rabelema. Kui natuke viriseda, siis raamatu lõpp oli minu jaoks etteaimatav ning paar seika oleks võinud enam olla minu kaine mõistusega nõus. Kokkuvõttes täitsa asjalik krimka. Küll aga soovitan ma Grishameid mitte liiga palju järjest lugeda, kuna sel juhul kipuvad nad ennast natukene kordama.








Outliers: The Story of Success
Malcolm Gladwell


Malcolm esitab "Outliers"-is hulgem küsimusi, mis keerlevad edukuse valemi ümber ning üritab siis neile ka vastata. Miks on hommikumaade inimesed edukad matemaatikas? Miks on rohkem edukaid sportlasi sündinud vahemikus jaanuar - aprill? Miks käitume me rahvana samamoodi, kui me kauged esivanemad? jnejne. Minusugusele lihtlugejale ja tuhandetele teistele on huvipakkuvat palju ning loodetavasti motiveerib raamat mõningaid tekkinud uitideid iseseisvalt edasi uurima. Otseselt valesti pole raamatus midagi, kuid nagu ikka suurele massile mõeldud üllitistega on autor faktidega pigem vabalt ringi käinud, et valmis saada suur lugejamagnet ja sama hästi oleks võinud kirjutada ka hoopis teistsuguse raamatu. 






The Man in the Rockefeller Suit 
Mark Seal

Kus olid aastal 1985 sina? Aga aastal 1995 või 2005?
Saksast pärit immigrant Christian Karl Gerhartsreiter mitte ei olnud neil aastail erinevates kohtades, vaid oli ka erinev isik. Juba nooruses suurusehull ja napakas Christian rändas 1979 "vahetusõpilasena" USA-sse ning alates sellest hetkest on ta korda saatnud rohkem müstilisi tegusid, kui paljud meist ette kujutada oskaks. Äärmiselt intelligentne ning sotsiaalselt geniaalse manipulatsioonivõimega Christan imas käsnana erinevaid persoone, keda ta siis ka edukalt inimesi enda kasuks tilliks tõmmates etendas. Lõpuks Rockefelleri nimele pidama jäänud ning end kuulsa suguvõsa võsuna esitlenud mees lasi liugu seltskonna koorekihi kulul mitu aastakümmet. Kogu kaardimaailm varises Christianil kokku siis, kui ta oma tütre, paar aastat varem lõppenud abielust ülieduka ärinaise Sarah Boss-iga, ära röövis. Hetkel ootab Christian vanglas kohtuteed, kuna tütre leidmisele järgneva uurimise käigus selgus hämar seik, et tema nimele võib kuuluda ka paar tapmist, millest ühega ta kohtu alla ka anti.

Sarnane raamat on ka Frank Abagnale (raamat ja film "Catch Me If You Can") elu kohta, kuid olemuses on need inimesed siiski väga erinevad. Kui Abagnale tegi kõike glamuuri ja "fun"-i pärast, siis Gerhartsreiter peale esimest luuludemaailma loomist sealt vist enam välja ei saanudki. 

Endurance
Alfred Lansing

Olid ajad, kui laevad olid puust ja mehed rauast. Shackletoni retke ajaks (1914) olid rauast laevad olemas, kuid sellest polnud palju kasu, kuna retke eesmärk oli Antartkika jalgsi ületada ja rauast laevas oleks lihtsalt õudsalt külm hakanud. Küll aga oli ekspeditsiooni 28 meest sitked kui kuradid ja nende tegudest ka raamat. Ekspeditsiooni mõttes läks asi kohe nihu, laev "Endurance" jäi üsna retke alguses jäävangi ning seal veedeti ka esimene talv. Kokku kolme aasta jooksul pidas meeskond vastu ränkadele katsumustele, peale talvitumise laevas veedeti hulgem aega jääl triivides (laev purunes jää surve all), kolme paadiga võimalikke maabumiskohti otsides ja lõpuks ületas Shackleton koos kolme kaaslasega, et abi tuua, väikeses paadis 1300 km maailma ohtlikumaid meresid ning läbisid ka 50km South Georgia saart (mida peeti läbitamatuks ning mille ületamist järgmine kord suudeti korrata alles aastal 1955 täieliku varustusega professionaalide poolt). Müts maha selliste meeste ees.


Brainrush
Richard Bard

Võtsin "Brainrushi" ette, kui kerge ja kiire lugemise. Seda ta ka oli. Kahjuks oli ta ka hirmus sitt.

Kui esimese kolmandiku peal andestasin kirjanikuhärrale pealiskaudsed tegelaskujud ja utoopilise sündmusteahela, siis edasi lugesin juba rõõmust turtsudes ainuüksi sellepärast, et nii loll loba satub mu silmade ette harva. 










The Revolution
Ron Paul

Ron Paul ei saa kunagi USA presidendiks. Millest on kahju, kuna Ron-il on palju ideid, mis kindlasti meerikamaa lihtinimese elu ilusamaks teeks. Ja miks ta ei saa presidendiks on seetõttu, kõik kes on lihtinimesest rikkamad seda mingil juhul ei taha. Tõeline visionäär ja isikuvabaduse austaja. Oma ideedest ja võimalikest stsenaariumidest ta manifestis räägibki.











The River of Doubt: Theodore Roosevelt's Darkest Journey
Candice Millard

Aasta oli 1913 ning kogu maailma raputasid uudised avastustest - Amundsen käis esimese inimesena lõunapoolusel, Scott käis teisena seal 5 nädalat hiljem (tagasi tsivilisatsiooni ta ei jõudnud). Amazonase lätetel käis aga ...

Theodore Roosevelt polnud harjunud elus kaotusi vastu võtma. Kui ta aga siiski peale kahte ametis oldud USA presidendi ametiaega valimisvõitluses Woodrow Wilsonile alla jäi, hakkas tal taldade alt sügelema ja vana rännumehena keerutas ta kodus sihtkohta otsides suurt roosat gloobust. Valituks osutus Brasiilia jõgi, toonase nimega Rio da Dúvida ja sinna ta valitud seltskonńaga oma sammud seadis. Enamus tulid sealt ka tagasi ja hiljem kirjutati sellest kõigest selline kena raamat. 




Oleks mul sama palju huvi raamatutest kirjutada kui mul neid lugeda on, oleks ma loomulikult kõigist neist ka pikemalt kirjutanud, kuid loodetavasti mingi üldpildi suutsin anda. Kui "Brainrush" välja arvata, siis oli väga asjalik lugemiskuu.


Tuesday, January 3, 2012

2011 mammutpost

Kuna mina ei jõua kirjutada ja mitte keegi ei jõuaks ka seda ära lugeda, panen siia 2011 loetud raamatutest üles nimekirja ainult väheste kommentaaridega ja ei hakka kõiki isendeid eraldi läbi võtma. Raamatud ei ole lugemise järjekorras vaid üritasin luua pigem mingid zhanrid, mille sees siis teen väiksed lühikokkuvõtted. Detsember, november, oktoober ja september on täiesti arvustatud juba eelmistes postides. Kirjatüki lõppu panen kirja ka mõned ideed enda lugemise kohta.


SÕDA/SÕJAMEMUAARID/MILITAAR:
  • Unbroken: A World War II Story of Survival, Resilience, and Redemption  Laura Hillenbrand
  • A Rumor of War 
  • Philip Caputo
  • Marine Sniper: 93 Confirmed Kills
  • Charles Henderson
  • With the Old Breed: At Peleliu and Okinawa
  •  E.B. Sledge
  • Helmet for My Pillow
  •  Robert Leckie
Kui siit tuua välja mõningad raamatud, siis need esimesed viis on tõesti väga head. Alumised pole palju kehvemad ning õnneks täielikke läbikukkumisi loetute hulka ei sattunud. Mida kavatsen tulevikus kindlasti parandada on see, et vahelduseks mitte lugeda Vietnami,- ja II ilmasõja omi nii palju:)
  • Inside Delta Force
  •  Eric L. Haney
  • The Victors: Eisenhower and His Boys: The Men of World War II
  •  Stephen E. Ambrose
  • Band of Brothers
  •  Stephen E. Ambrose
  • The Red Fighter Pilot 
  •  Manfred von Richthofen
  • Panzer Commander: The Memoirs of Colonel Hans von Luck
  •  Hans von Luck
  • Black Hawk Down: A Story of Modern War
  •  Mark Bowden
  • Stuka Pilot
  •  Hans-Ulrich Rudel
  • Aquarium 
  •  Viktor Suvorov
  • Lone Survivor: The Eyewitness Account of Operation Redwing and the Lost Heroes of SEAL Team 10
  •  Marcus Luttrell
  • SEAL Team Six: Memoirs of an Elite Navy SEAL Sniper
  •  Howard E. Wasdin
  • Lost in Shangri-La: A True Story of Survival, Adventure, and the Most Incredible Rescue Mission of World War II
  •  Mitchell Zuckoff
  • Rogue Warrior
  •   Richard Marcinko
  • Tigers in the Mud: The Combat Career of German Panzer Commander Otto Carius
  •  Otto Carius
  • 1776
  •  David McCullough
SCI-FI/FANTASY:
  • 2001: A Space Odyssey
  •  Arthur C. Clarke
  • 2010: Odyssey Two 
  •  Arthur C. Clarke
  • 2061: Odyssey Three 
  •  Arthur C. Clarke
  • 3001: The Final Odyssey 
  •  Arthur C. Clarke
  • The Hobbit 
  •  J. R. R. Tolkien
  • Storm Front
  •  Jim Butcher
  • Fool Moon
  •  Jim Butcher
  • Grave Peril 
  • Jim Butcher
  • Summer Knight
  •  Jim Butcher
  • Death Masks 
  •  Jim Butcher
  • Blood Rites 
  •  Jim Butcher
  • Dead Beat 
  •  Jim Butcher
  • Proven Guilty 
  •  Jim Butcher
  • White Night 
  •  Jim Butcher
  • Small Favor 
  •  Jim Butcher
  • Turn Coat 
  •  Jim Butcher
  • Changes
  •  Jim Butcher
  • The Terror   
  •  Dan Simmons
  • Rendezvous with Rama    
  •  Arthur C. Clarke
  • Consider Phlebas   
  •  Iain M. Banks
  • Ender's Game
  •  Orson Scott Card
  • Swarm 
  •  B. V. Larson
  • 1984    
  •  George Orwell
  • Animal Farm  
  •  George Orwell
  • A Game of Thrones  
  •  George R.R. Martin
  • A Clash of Kings   
  •  George R.R. Martin
  • Ghost Story  
  •  Jim Butcher
  • The Hunger Games   
  •  Suzanne Collins
  • Catching Fire
  •  Suzanne Collins
  • Mockingjay   
  •  Suzanne Collins
  • Fahrenheit 451
  •  Ray Bradbury
  • I, Robot  
  •  Isaac Asimov
  • I Am Legend  
  •  Richard Matheson
  • Childhood's End  
  •  Arthur C. Clarke
  • World War Z: An Oral History of the Zombie War
  •  Max Brooks
  • Slaughterhouse-Five 
  •  Kurt Vonnegut
  • The Forever War   
  •  Joe Haldeman
  • 11/22/1963  
  •  Stephen King
  • Ready Player One  
  •  Ernest Cline
  • The Zombie Survival Guide: Complete Protection from the Living Dead
  •  Max Brooks
  • The Old Man and the Wasteland  
  •  Nick Cole
  • Lord of the Flies
  • William Golding
Sci-fi/fantasy selline kooslus on üsna tugeva keskmisega. Nirumad isendid on  Ender`s Game ja Slaughterhouse Five. Täitsa sitt (erinevatel põhjustel) on George R.R. Martini "Ice & Fire seeria", mille kommenteerimiseks võiksin kirjutada täiesti omaette postituse. Klassikuid pole mõtet ühtegi eraldi esile tuua, kuna nad on klassikud ja Jim Butcheri ees tõstan kaabu ja soovin jaksu, et ta palju rohkem jõuaks kirjutada.

KRIMKA:
  • The Firm  
  •  John Grisham
  • A Time to Kill   
  •  John Grisham
  • The Rainmaker
  •  John Grisham
  • The Winter Queen
  •  Boris Akunin
  • The Turkish Gambit  
  •  Boris Akunin
  • Murder on the Leviathan
  •  Boris Akunin
  • The Death of Achilles 
  •  Boris Akunin
  • Special Assignments 
  •  Boris Akunin
Akunineid ma juba kommenteerisin oktoobri ja novembri postides ning Grisham pole ka paha. 


MEMUAARID/BIOGRAAFIA:

  • The Secret Holocaust Diaries: The Untold Story of Nonna Bannister
  •  Nonna Banniste
  • The Glass Castle: A Memoir
  •  Jeannette Walls
  • The Last Lecture
  •  Randy Pausch 
  • Born to Run: A Hidden Tribe, Superathletes, and the Greatest Race the World Has Never Seen
  •  Christopher McDougall 
Teiste hulgast tooksin spetsiaalselt esile just need isendid. Kui Nonna Bannisteri raamat trumpab mitmel eri moel üle maailmakuulsa "Anne Franki päevikud" (mida arvustasin septembrikuu raamatute hulgas), siis ülejäänud kolm on lihtsalt suurepärased teosed, mis vähemalt mind loodetatavasti paremaks inimeseks muutsid. Äärmiselt-äärmiselt inspireerivad.
  • The Art of Intrusion: The Real Stories Behind the Exploits of Hackers, Intruders and Deceivers
  •  Kevin D. Mitnick
  • Kingpin: How One Hacker Took Over the Billion-Dollar Cybercrime Underground
  •  Kevin Poulsen
  • Into Thin Air: A Personal Account of the Mt. Everest Disaster
  •  Jon Krakauer
  • Endgame: Bobby Fischer's Remarkable Rise and Fall - from America's Brightest Prodigy to the Edge of Madness
  •  Frank Brady
  • Open: An Autobiography
  •  Andre Agassi (J.R. Moehringer)
  • In the Garden of Beasts: Love, Terror, and an American Family in Hitler's Berlin
  •  Erik Larson
  • A Stolen Life: A Memoir
  •  Jaycee Dugard
  • Ghost in the Wires: My Adventures as the World's Most Wanted Hacker
  •  Kevin Mitnick
  • Surely You're Joking, Mr. Feynman! (Adventures of a Curious Character)
  • Richard P. Feynman
  • The Meaning Of It All: Thoughts Of A Citizen-scientist
  •  Richard P. Feynman
  • Auschwitz: A Doctor's Eyewitness Account
  •  Dr Miklos Nyiszli
  • The Diary of a Young Girl
  •  Anne Frank
  • A Child Called "It"
  •  Dave Pelzer
  • Decision Points
  •  George W. Bush
  • It's Not About the Bike: My Journey Back to Life
  •  Lance Armstrong
  • The Game: Penetrating the Secret Society of Pickup Artists
  •  Neil Strauss
  • Man's Search for Meaning
  •  Viktor E. Frankl
  • Steve Jobs
  • Walter Isaacson
  • Nothing to Envy: Ordinary Lives in North Korea
  •  Barbara Demick
MUDRU:
  • The Big Short: Inside the Doomsday Machine
  •  Michael Lewis
  • SuperFreakonomics: Global Cooling, Patriotic Prostitutes, and Why Suicide Bombers Should Buy Life Insurance
  •  Steven D. Levitt
  • In the President's Secret Service: Behind the Scenes with Agents in the Line of Fire and the Presidents They Protect
  • Ronald Kessler
  • Area 51: An Uncensored History of America's Top Secret Military Base
  • Annie Jacobsen
Kui need raamatud lugemata jätta, ei juhtu otseselt midagi:) Kui ehk välja arvata Michael Lewise "Doomsday", mis on viimase majanduskriisi põhjuste kohta ning polnud üldse paha.  

ILUKIRJANDUS:
  • A Thousand Splendid Suns 
  •  Khaled Hosseini
  • The Kite Runner 
  •  Khaled Hosseini
Vt. mu novembrikuu posti, kus ma soovitasin need raamatud põlema panna. 

TEADUS:
  • The Emperor of All Maladies: A Biography of Cancer
  • Siddhartha Mukherjee
  • The Immortal Life of Henrietta Lacks
  •  Rebecca Skloot

Nüüd aastale tagasi vaadates ei saa kurvastada, kuna latt sai parajalt kõrgel hoitud ning väga head raamatud pigem trumpasid üle kehvemad. Kas nüüd aasta 2012 tuleb sama tihe, ei tea. Ju võtan ehk natuke rahulikumalt. Aga igakuist raamatublogi kavatsen igaljuhul edasi pidada.

Kes soovib esitada mõne raamatu kohta küsimusi, siis hanno.kedik@gmail.com on avatud. Kõik raamatud lugesin Amazon Kindle e-lugeriga, ehk siis on nad mul olemas digitaalsel kujul ja võin neid  ka "laenata". :)

Saturday, December 31, 2011

Detsembri raamatud

Ready Player One Ernest Cline

Ernst Cline kirjutas valmis raamatu, mille sarnaseid on kirjutatud  palju, kuid Cline tegi seda Hästi. Kui tuumidee on klassikaline "noor poiss maailma vastu" siis raamatus on see kastetud nii mõnusa virtuaalse reaalsuse/arvutimängude kastmesse, et kokkuvõttes mõjub loetav väga värskendavalt ja mõnusalt. Kes natukenegi tunneb, et temas on "geek" ja "nerd" hallrakukesi ning aegajalt sukeldub kompuutrimängude maailma, naudib seda raamatut kindlasti.

The Zombie Survival Guide: Complete Protection from the Living Dead Max Brooks

Max Brooksi arust ei ole ülemaailmne zombi rünnaku küsimus mitte KAS, vaid MILLAL! See nö. manuaal sai tegelikult loetud loomingulise kriisi hoos, kui ma ei osanud ajutiselt ühtegi uut raamatut välja valida ning lootsin, et Brooks on tabanud märklaual kümnesse lausa kaks korda (tema World War Z, mida kommenteerisin oktoobris, oli tõsiselt õudsalt hea). Kui ma valmistuksin elavate surnute rünnakuks, siis seljuhul läks asi täppi! Kui mitte, siis oli lihtsalt siuke napakas lugemine.

1776 David McCullough

Peale Brooksi raamatut olin ma kohustatud ette võtma midagi asjalikumat ja selleks sai McCulloughi teos "1776", mis räägib Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni aastal toimunud sündmustest. Bostoni ja New York-i kaitsmine inglise vägede vastu George Washingtoni juhtimisel ning vahepealne mürgeldus on lugejale serveeritud nii Washingtoni enda, kui täitsa rohujuure tasandilt ning nagu tihti saab lugeja jälle teada, et paljud suured sündmused ajaloos on rippunud üsna juuksekarva otsas. McCullough on muide võitnud kaks Pulizeri preemiat ("Truman", "John Adams"), ning vaevalt, et see raamat neist palju nirum on.

The Old Man and the Wasteland Nick Cole

Tuli mees metsast ja kirjutas väga asjaliku raamatu. Post-apokalüptilises maailmas satub üks vanaonu ringi müttama ja lühikese raamatu peale juhtub temaga nii mõndagi, mis selliste mõistete nagu inimloomus, inimkonna paremad ja halvemad küljed üle mõtlema paneb. Väga palju huvitavaid ja enda sisse vaatama panevaid ideid on kirjutatud voolavas ja kompaktses stiilis ja ma kindlasti hoian ka edaspidi härra Cole tegemistel silma peal.


The Death of Achilles Boris Akunin

Esimesed kolm Fandorini seeria raamatut olid Akunini enda emakeelt kasutades "nitsevood". Neljandat lugedes tekkis mul lõpus ainult üks küsimus. Kallis Boris, mis kuradi pärast sa kirjutad pool raamatut valmis, ja siis otsustad, et nüüd võiks teisest poolest sisse tuua pahalase vaatenurgast nähtud tegevuse. Oleks raamat kirjutatud juba algusest peale mõnusalt vaatenurkadest põimituna tõstaks ma Borisi ees mütsi. Praegu aga jätab sellise pudru ja kapsad mulje natuke. Ka oleks võinud tegelikult loobuda pahalasele klassikalise ja klišheeliku paljukannatanud laopsepõlve mineviku loomisest.


Special Assignments Boris Akunin

Boris võttis mu sõnu kuulda! "Special Assignments" jaguneb laias laastus kaheks jutuks. Esimene on põimitud kurjami ja õilsa detektiivi vaatenurkade vahel ning on väga hea. Teise puhul aga läks Boris liiga hoogu ja kirjutas valmis täitsa jama. Ma olen elus veel ühe krimka lugenud, kus viimasel leheküljel selgub, et mõrtsukas oli mingi selline tegelne, kellest ennem polnud mitte kuidagi juttu ja detektiiv tõmbab ta välja nagu valge jänese kübarast. Boris tegi ära sama asja. Palju õnne Boris.

Lord of the Flies William Golding

"Lord of the Flies" on klassika. Ja miks ta klassika on sellepärast, et lugu ise on huvitav ja lisaks on raamatus uba ka sees. Kui kusagile poodi panna suhkur poole euro eest müüki ja lahti lasta paartuhat pensionäri, siis me kõik teame mis juhtub. Mis aga juhtuks siis, kui see ei toimuks valvsa poe ning üldiste moraalinormide silma all, vot umbes midagi sellist "Lord of the Flies" ongi. Miinus suhkur, pensionärid ja üldse täiskasvanud inimesed. Pluss odad, paks poiss, prillid ja kari kuni 13 aastaseid pärdikuid (poisse).

Nüüd Jaanuari alguses tuleb siia ka mammutpost kogu 2011 aasta kohta.

Wednesday, December 7, 2011

Novembri raamatud

Slaughterhouse-Five    Kurt Vonnegut

Minule täiesti olematu mõjuga klassikasse ning Vonneguti parimate raamatute hulka arvatud teos, mille lugesin läbi novembri alguses ja praeguseks meenutan vaid seda, et mitte midagi erilist positiivse poole pealt mulle meelde ei jäänud. Võibolla on raamatus peidetud erilised lingvistilised keeleväänamised, mis minust targema inimese jalgu trampivad panevad, aga mina neid üles ei leidnud. Mis mind aga kõige rohkem vihaseks ajas oli "So it goes."(raamatut lugenud inimesed teavad, millest jutt on), mida ta jõudis lühikese raamatu jooksul igale poole toppida. Ma jah olen teadlik, mis ta sellega öelda tahtis, aga minuarust oli see üks värdjatuletis ja Vonnegut on lollpea.

Nothing to Envy: Ordinary Lives in North Korea     Barbara Demick

Koreade vahelise sõja kohta saab lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Korean_War ja selle tulemuseks on siis praegune olukord, kus Lõuna-Korea(edaspidi LK) on asjalikul elujärjel ja Põhja-Korea(edaspidi PK) inimesed elavad absurdses võlumaailmas, mille kohta aegajalt saame lugeda rohkem ja vähemsõjakaid uudiseid. Barbara Demick võttis kätte ning tegi hulgem intervjuusid PK-st üle putkanud lihtsurelikega ning jutustab meile kuue inimese elule põhinevad lood. Midagi pikemalt kommenteerima hakata pole mõtet, kuna PK lollust jagub rohkem, kui ma kirjutada jõuaks. Küll aga soovitus George Bushile (kelle autobiograafiat ma eelmine kuu lugesin ja kommenteerisin), kui sa seda blogi loed: ära mine sinna sõdima. PK-lased saavad sõimest alates igast august propagandat ning enamuste nende ajud on väga pehmed ning nad kaklevad nagu kuradid. Kui sa aga suudad maha nottida ainult nende ninamehe, kukub terve rahvas töinama, peaga piki asfalti taguma ja PK on sinu!

A Thousand Splendid Suns ja The Kite Runner   Khaled Hosseini

Üle pika aja võtsin ette ja lugesin lihtsalt paar loraraamatut läbi ehk "ilukirjandust". Kirjutan nendest raamatutest korraga. Esimene "A Thousand Splendid Suns" kirjeldas natuke Afganistaani eluolu ning stoori oli selline niru seebikas, mis ei üllatanud kuidagi ja lõppes nagu kurvad raamatud ikka.


Aga vot see teine, "The Kite Runner" oli ikka täielik über-pask. Sellest sain ma aru üsna raamatu alguses, kui kirjanik kasutas peatükkide lõpus lauseid stiilis:"that was the last time he ever saw him", "he was destined never to reach that place" jne. Härra Hosseini, kui sa ei oska põnevust raamatusse mõistlikult tuua, siis ära parem kirjuta üldse. Aga palun ära topi selliseid värdjalauseid oma raamatusse.

Ma isegi ei tea, kust alustada stsenaariumi kommenteerimist. Kes ei taha sisu teada, ärgu edasi lugegu:

üdini hea ja veatu afganistaani vaene nooruk vs halb(kuid sisemuses hea) jõukas afganistaani nooruk
nad on tegelikutl vennad!
värvikirev vägistamisstseen
sõbra reetmine!
ajuvaba natsiteema
banaalne stsenaarium
kujuta ette idiootseid klišheesid pesakond
lõpuboss, kes teeb alguses palju paha ning 30 aastat hiljem täiesti juhuslikult satub jälle sündmuste keskmesse ja teeb jälle palju paha, aga lõpuks saab oma karistuse - läbi lõpubossi kakluse
lõpulehekülg kus palju kannatanud laps(kes pole aastaid rääkinud ega naernud) naeratab!
jne.

Tuhanded inimesed, kes te olete seda raamatut lugenud ja kaasa töinanud - häbi teile.

The Winter Queen, The Turkish Gambit ja Murder on the Leviathan   Boris Akunin

Ka need raamatud hindaks ma korraga. Tegu on siis Fandorini seeriasse kuuluvate krimkadega, mille tegevus toimub Venemaal ning mille sisu keerleb ümber omapärase nimitegelase Erast Fandorin. Ma hindaks raamatuid ise sellisteks keskmikuteks, mille omapära on pigem vastava ajastu keskkonna ja kommete (esimese raamatu sisu algab aastal 1876 ning iga järgmine raamat siis vastavalt autori valitud ajavahemikule aastaid edasi) kirjeldus. Ka oli nende kolme raamatu sisu narratiiv kirjutatud eri vaatenurkadest ning eeldan, et seeria järgmised raamatud on samamoodi. Kui raamatuid terviklikult võtta, siis logisesesid nad kõik siit-sealt ning osad keerdkäigud olid natuke imelikud, kuid see ei seganud liiga lugemiskogemust. Peategelase karakteri areng loetud kolme raamatu põhjal oli väga mõnus ja kuna tegu pole pikkade raamatutega, siis loen kunagi kindlasti seeriat edasi.

Tigers in the Mud: The Combat Career of German Panzer Commander Otto Carius    Otto Carius

Kui tahta lugeda tõeliselt head tankikomandöri sõjakirjeldust, siis "Panzer Commander: The Memoirs of Colonel Hans von Luck"    Hans von Luck-i sulest on palju parem. Aga selle Cariuse oma kohta - esimene pool võibolla venis natuke ning liiga süviti oli mindud sõjapidamise pisidetailidesse, teine pool läks paremini käima ja oli täitsa hea. Raamatut tasub lugeda inimestel, keda huvitab Eesti pinnal toimunud II ilmasõja tegevus. Otto Carius müttas omajagu Narva all, millest ka raamatus kirjas.

The Forever War Joe Haldeman

Joe Haldeman on olnud kaks ametiaega USA sci-fi kirjanike organisatsiooni ninamees ning õpetab kirjutamist ka MIT(kuulus!) ülikoolis, mis mind  üldse ei üllata, kuna raamat on tõesti hea. Kui alguses tundub kogu tegevus keerlevat ümber tulnukate veristamise, siis kiiresti võtab teos uued mõõtmed ning asub lahkama ühiskonna probleeme läbi aastasadade - raamatu peakangelane sõdib erinevatel üksteisest kaugelasetsevatel kosmoserinnetel ja nende vahel rändamine hibernatsioonis võtab hulgem aega. Kõik see kokku annab mõnusa tempoka kompoti ja ma olen Joe Haldemani üle uhke!

11/22/1963 Stephen King

Mis juhtuks, kui me saaks ajas tagasi rännata ja JFK tapmise ära hoida? Jake Epping on üks päev inglise keele õpetaja ja järgmisel päeval aastas 1958. Stephen King mulle meeldib. Ma olen lugenud hulgem ta kirjandust, kusagil kapiotsas on "The Dark Tower" kapsaks loetud raamatud ning lapsepõlves telekast tulnud seeria, kus õel kloun kanalisatsioonis elas ja lapsi kiusas käib siiani mind aegajalt unes külastamas. Hiljuti välja tulnud "11/22/1963" korjab tunnustust nii King-i armastajate kui vihkajate hulgas ning minuarust seda täiesti teenitult.


Novembrikuule järele vaadates on kahju, et loetud raamatute keskmine tase võrreldes oktoobriga oli kehvem. Eks põhjuseks on eelkõige minu enda tegemata jäetud eeltöö ning liigne teiste hinnangute usaldamine. Põhja-Korea ja King-i raamatud samas olid õnneks head, Fandorini seeria ei olnud ka halb leid(aitäh Rolandile soovituse eest) ja seda on ka hea teada, et Khaleid Hosseini raamatud tulevikus eos põlema panna.











Monday, October 31, 2011

Oktoobri raamatud

A Child Called "It" Dave Pelzer

Alkohoolikust ja vaimselt ebastabiilse ema poolt lapsepõlves 1970ndatel 8 aasta jooksul piinatud/mürgitatud/näljutatud/pussitatud, kasvas õnneks Dave-st täiesti aus inimene, kes võttis ette koduse vägivalla vastu võitlemise ja lastekaitse, mille eest talle ka hulgem auhindu anti. Tegu siis tema autobiograafia ja sisekaemusega nende aastate kohta.

The Last Lecture Randy Pausch

Randy Pausch oli 45 aastane, kui tal diagnoositi pankrease vähk. Aasta peale diagnoosi jõuti järeldusele, et haigus on ravitamatu ning kauem kui 3-6 kuud tal elulootust ei ole. Randy Pausch oli selleks hetkeks korda saatnud hulgema oma eluunistustest, ta oli ülikoolis virtuaalse reaalsuse professor, oma ala vinge vana ja muidu väga muhe mees. Ülikoolis, kus ta töötas on komme ametist lahkuvatel õppejõududel pidada nö. "viimane loeng", mis Randy puhul oli liigagi otseselt võetav. Huumorist ja südamlikkusest uputatud, rääkis ta oma elust ja täidetud unistustest. Video sellest on muide youtube-s olemas(http://www.youtube.com/watch?v=ji5_MqicxSo), mida on vaadatud üle 14 miljoni korra ning raamat on siis täiendatud loengumaterjal. Väga motiveeriv.

Decision Points George W. Bush

Eeh jaah, põhimõtteliselt suur osa raamatust polnud otseselt paha. Mitte ajalist jada vaid pigem erinevaid teemasid ükshaaval käsitlev Georg oleks aga võinud natuke rääkida ka enda kehvadest valikutest(mida raamatus kordagi ei mainitud). Huvitavam oli poliitiliste otsuste pool, vähem huvitav tema joodiklust ja usku käsitlevad leheküljed. Raamatu lõpu jätsin lugemata kui tuli ette VÄGA pikk peatükk nimega "economics" ning esimese paari leheküljega hakkas ta sellist pada ajama, et ma oleks talle selle sama raamatuga piki pead andnud.

Born to Run: A Hidden Tribe, Superathletes, and the Greatest Race the World Has Never Seen Christopher McDougall

Kediku Oktoobri (ja võibolla ka aasta) Raamat! Kõige olulisemana on see raamat ehk "lugejat paremaks inimeseks muutva mõjuga", või vähemalt minule tundus see nii mõjuvat. Õudsalt hästi kirjutatud raamat räägib Mehhikos elavatest pärismaalastest, kelle kultuuri kesksel kohal on jooksmine. Ja nimelt ise tehtud pasteldega sadade kilomeetrite jooksmine ümber ja üle mägede. Sama palju räägitakse ka ultra-maratonist, jooksjatest, mõttemaailmast ja miljonist muust asjast. Väga raske on siia kirja panna MIKS see raamat on nii hea(kuna jooksu teema ei tundu justkui nii õudsalt huvitav), aga lihtsalt on. Kuradi hea raamat raisk.

With the Old Breed: At Peleliu and Okinawa E.B. Sledge

E. B. Sledge oli ülikoolis õppimas II ilmasõja aegu kui ta otsustas, et "fuckit" ja pani ennast kirja soldatiks. Varsti oli ta Vaikse ookeani saartel japse nottimas ja õnneks pidas ta päevikut ning hiljem kirjutas sellest ka raamatu, mida peetakse üheks paremaks II MS jalaväelase läbielatut kirjeldavaks teoseks. Kes on tuttav sellise HBO poolt toodetud epic sarjaga nagu "Band of Brothers", siis selle nö. järg "Pacific" on just selle raamatu ainetel kirjutatud. Väga aus raamat.

It's Not About the Bike: My Journey Back to Life Lance Armstrong

Küsimusele "miks sa sõidad rattaga, kas rõõmu pärast?" vastas üllatunult "ei, valu pärast". Armstrongi elu võtaksin kokku kolmeks faasiks 1) enne vähki ratturikarjäär 2) 2 aastat vähiga võitlemist 3) karjäär peale seda. Nagu ta ise kirjutab, peab ta vähi läbipõdemist oma elu olulisemaks sündmuseks, ilma milleta ta poleks kunagi 7 korda Tour de France võitnud. Lisaks igasugusele muule lobale, mida ta raamatus otsustas lugejaga jagada on tegelikult alatoonis natuke seda sama "lugejat paremaks inimeseks muutvat mõju", mis mu loetud jooksuraamatus. Siuke asjalik raamat.

The Game: Penetrating the Secret Society of Pickup Artists Neil Strauss

Võrgutusõpik! Selline libeda selli välimusega tüüp nagu Neil Strauss(kirjamees, kirjutanud ajakirjadele "The Rolling Stone" jne) sukeldus kaheks aastaks võrgutuskultuuri suppi ja tuli sealt välja antud kommuuni legendaarse sebimismehena hüüdnimega "Style". Kuna Neil on kirjutamisega sinapeal, sai kokku ilukirjanduslik ja natuke ka moraali küsimusi lahkav sebimisõpik, mida kannatab lugeda ka ilma soovita materjali päriselus kasutada. Eestis muide oli vist antud raamat müügil nimega "Mäng", mis praeguseks on RR-s ja Apollos läbi müüdud - uurisin, kuna tahtsin oma poissmeestest sõpradele osta!

Moonwalking with Einstein: The Art and Science of Remembering Everything Joshua Foer

Joshua Foer käis kaks aastat ajakirjanikuna kajastamas USA mälu meistrivõistlusi. Sellest sündis eksperiment "suvaline lohh aastase ettevalmistusega võistlema inimestega, kes suudavad meele jätta tuhandeid järjestikusi suvalisi numbreid, luuletusi, minutiga kaardipaki järjekorra jne". Ta võitis! Muide tehnikad ja harjutused, mida ta kasutas töötasid isegi minu peal! (suudan siiani ette lugeda 15 suvalist objekti, mida ühes harjutuses proovisin). Päris ma ütlen, kuidas ma seda tegin.

Man's Search for Meaning Viktor E. Frankl

Esimeses raamatupooles lahkab Viktori enda läbielamisi Auschwitzis ja Dachaus läbi psühholoogi prisma ning teises pooles võtab ette oma töö peale surmalaagreid.. Psühholoogia harule "logoteraapia" (jah, sa teadsid õigesti - Viini III koolkond!) aluse pannud Austria onkel analüüsib raamatus eksistentsiaalsust ning elu mõtet. Antud haru siis on raviks sellistele koledatele loomadele nagu skisofreenia/ärevushäired/depresiion ja sada muud häda.
WHAM! Ja nüüd vahelduseks natuke sci-fi klassikat! Järgmise kolme raamatu puhul kirjutan õite lühidalt ainult teemast, mida nad siis igaüks käsitlevad.

Fahrenheit 451 Ray Bradbury

"Big brother is watching you", vt. ka George Orwell "1984"

I, Robot Isaac Asimov

Mis on robootika kolm seadust? Seda ei teadnud keegi ennem, kui Asimov need kirja pani ja "I, Robot"-i kirjutas!

I Am Legend Richard Matheson

Mitte ajada segamini filmiga, kus neeger Will Smith zombisid peksis. Siin on tegu hoopis vampiiridega ning neegreid pole ka ühtegi. Teost loevad paljud, sealhulgas ka selline päss nagu Stephen King sci-fi kultuuri alusepanijateks.

Childhood's End Arthur C. Clarke

Mis siis juhtub, kui taevast sajavad alla paarsada suurt kosmoselaeva, mis resideeruvad inimekonna suuremate linnade kohale ning hakkavad vaikselt nokitsema, ennast sealjuures kordagi füüsiliselt näitamata? Mina nüüd tean!

Steve Jobs Walter Isaacson

Steve oli nagu paljud geeniused, bipolaarne tüüp, kelle arvamus-meetril oli ainult kaks näidikut "fantastiline" ja "SHIT". Walter Isaacson kirjutas Steve enda palvel tast raamatu, mida Steve ise kordagi ei lugenud karter hirmsasti vihastada. Ja vihastanud ta ka oleks, kuna pigem kaldub raamat sinna, et MAC-i isa oli üks igavene trapea. Raamatus võetakse läbi kogu Apple ajalugu, kõik suuremad tooted ning Steve enda tegemised-olemised. Siuke aus raamat, mida kannatab lugeda ka siis, kui kodus ühtegi Apple toodet ei ole(minul).

World War Z: An Oral History of the Zombie War Max Brooks

Zombikas! Ja õudsalt hea teine. Mitmekümnelt inimeselt peale zombie-üleilmset-puhangut võetud intervjuu vormis raamat lahkab tegelikult palju enamat kui mõistuseta verevalamine. Sama hästi oleks võinud võtta teemaks ükskõik millise tervet inimkonda puudutavat surmava puhangu, läbi intervjuude tulevad tegelikult välja erinevad ühiskonna/sotsiaalsed/inimlikud/sõjapidamise/misiganes probleemid, millele siis kes leitakse, või ei leita jutu sees lahendus. Jumal tänatud, et seagripi teema asemel otsustas Boorks kirjutada hoopis zombidest, kuna zombid on ägedad ja raamat tuli jummalast kõva.

Et vot siis selline oktoobrikuu oli. Raamatuid sattus kuidagi iseäranis palju ja igasuguseid. Kui enda pandud hindeid vaadata, siis kõige sitem oli kindlasti George Bushi oma ja kõige parem "Born to run". Parima koha sabale astuvaid vägaväga häid raamatuid oli ka õnneks enamus, ehk siis oktoobrikuu võib lugeda kordaläinuks!

ps. tegelikult läks hulgem lugemisauru erinevatel põhjustel ka selle jama päheõppimisele https://www.riigiteataja.ee/akt/13166920.

Saturday, October 1, 2011

Septembri raamatud

The Devil in the White City: Murder, Magic, and Madness at the Fair that Changed America Erik Larson

Raamat 1893 Chicagos toimunud maailmanäitusest ning paralleelselt linnas tegutsenud üle 200 inimese teise ilma saatnud H. H. Holmes tegemistest. Maailmanäituse poolelt saadi hakkama ilmatuma teoga, lühikese ajaga ehitati valmis midagi fantastilist(kuna eelmine maailmanäitus oli Pariisis, mille tõmbenumbriks oli Eiffeli torn, siis ameeriklased võtsid uhkuseasjana see üle trumbata). Chicago maailmanäitus tutvustas maailmale esimest korda selliseid asju - näts Juicy Fruits, vahelduv-vool, hamburger jnejne. Näituse tõmbenumbriks muide ehitati hr. Ferrise poolt ilmaratas(mis siiamaani ameerika keeli kannab nime Ferris wheel). Mõrva pool raamatust oli nagu ta oli, doktoriks maskeerunud psühhopaat saatis manalasse järjest inimesi, kes talle tüütuks muutusid. Kätte saadi ta muide üldse maksupettuse uurimise käigus.

The Immortal Life of Henrietta Lacks Rebecca Skloot

Raamat ühest hea hingega neegrinaisest, kes 1951 aastal vähile alla vandus ning kelle vähikoest eraldatud rakud täiesti harukordseks osutusid. Nimelt täiesti juhuslikult avastatid, et tema vähirakke on võimalik lõpmatult kultiveerida ning seetõttu on nad "surematud"(teistelt inimestelt eraldatud rakud surid paari päeva jooksul). See on pikk jutt, milleks kõigeks see hea on, aga tulemuseks on seni lastehalvatuse vaktsiin, lõpmatu arv katseid vähi, aids-i, eri kemikaalide mõju rakkudele jne. Huvitava faktina - praeguseks on HeLa rakke kultiveeritud nii 20 tonni ringis.

The Meaning Of It All: Thoughts Of A Citizen-scientist Richard P. Feynman

Richard P. Feynman oli üks pull kuju. Lisaks sellele, et ta töötas Manhattani projekti jaoks ning ükshetk võitis Nobeli, meeldisid talle Las Vegase showtüdrukud, ta oli kibe käsi brasiilia trummidel, katsetas enda peal LSD-d ning oli üldse maailma kõikidest asjadest hirmsasti huvitatud. Selles raamatus arutab ta küsimusi - mis on suhe teaduse ja usu vahel? miks mängib endas mitte kindel olemine elutähtsat rolli teaduslikus mõtlemises? kas me siiski elame teaduslikul ajastul?

Rogue Warrior Richard Marcinko

See onu pani aluse Navy Seal TEAM SIX eriväelaste üksusele, mida loetakse maailmas parimaks(nemad muide nottisid maha nüüd mingi aeg tagasi ka Bin Ladeni). Sõjaka iseloomu ja ropu suuvärgiga Marcinko räägib oma üksuse loomisest, 1980 Iraani pantvangikriisi telgitagustest ja muidu lihtsat palju huvitavat juttu:)

Auschwitz: A Doctor's Eyewitness Account Dr Miklos Nyiszli

Kui natsid Ungari vallutasid 1944, saatsid nad terve juudi kogukonna Auschwitzi surmalaagrisse, nende hulgas ka Dr. Miklos Nyiszli. Kas nüüd õnneks või õnnetuseks valiti ta oma erialaste oskuste tõttu välja Josef "Dr. Death" Mengele patoloogia assistendiks ja nii ta oma aja seal veetiski lahanguid ja katseid tehes inimeste peal. Raamat annab väga selge pildi surmalaagris toimunud inimestehävitamisest akadeemilise pilgu läbi.

The Glass Castle: A Memoir Jeannette Walls

Selle aasta üks paremaid raamatuid, mis lugenud olen. Jaennette Walls on üks neljast lapsest, keda alkohoolikust geeniusest isa ja napakast ema väga omatmoodi kasvatasid. See raamat pani nii paljudest asjadest mõtlema, et ma lihtsalt ei kirjutagi siia midagi. Õudsalt hea raamat.

America's Secret Establishment Antony C. Sutton

Noh, jah. Eks ta siuke sopakas oli veidi, kuid isegi selles mõttes natuke kehva. Anthony C. Sutton pole rumal mees ning on kirjutanud väga palju raamatuid. Aga see isend läks tal küll minuarust aiataha. Väga teaduslikult kirjutatud raamat on iseseisvana väga kuiv ning ei tekita suuremaid emotsioone - kui sarnast teemat laiemalt uurida, siis samas kindlasti asjalik ja hea.

The Diary of a Young Girl Anne Frank

Maailmakuulus raamat/päevik holokausti ohvri Anne Franki poolt, kes oma õnnetu otsa Bergen-Belsen surmalaagris 16 aastasena leidis. Anne Frank sündis üsna jõukas Hollandi perekonnas ning elas 13 eluaastani rõõmsa ja asjaliku noore juudi tütarlapse elu. Kui natsid 1943 aastal tema perekonda kimbutama hakkasid, läksid nad peitu Anne isa töökoha/lao ärklikorrusele, ning elasid seal pea 1,5 aastat 8 liikmelise seltskonnaga peidus(Anne perekonnale lisaks veel 4 inimest). Kuna neil oli mitu abistajat, siis oli neil toit laual ja otseselt nende elul viga ei olnud. Tundmatu isiku poolt reedetuna arreteeriti nad augustis 1944 ning saadeti kõik ka surmalaagrisse, kust lõpuks eluga ainult perekonna isa välja tuli. Raamatuna on päevik väga hästi kirjutatud 13 aastase tüdruku poolt(ma pole küll kindel, kui palju tõlkimisel tekst muutunud) ning laseb lugejal väga lihtsalt olukorda ise sisse elada. Vähem oleks ma tahtnud lugeda kõiksugu armuvalu kohta, aga no mis ma ikka 13aastase tüdruku päevikust tahan:) Minu arust Nonna Bannisteri päevikud on raamatuna palju parem, aga võibolla ütlen ma seda seetõttu, et kui Anne Frank elas siiski need 1,5 aastat peidus üsna mugavalt(okei aasta surmalaagris oli hiljem kindlasti nagu ta oli), siis Nonna Bannisteri elu oli ikka totaalne põrgu pikki aastaid.